Raul Sarandi ajaveeb
reede, 2. september 2011
Pärnusse uus kool – muutuma peab nii sisu, kui ka vorm!
Pärnu linna arengunäitajad on nigelad: elanikkond vananeb ja väheneb – noored kolivad minema ja jääjad ei noorene. Vananev elanikkond toob kaasa linna tulude vähenemise, vähenev tulu sunnib koonerdama/kokkuhoidma (auku vajuvad tänavad, kustub elekter, niitmata jääb muru ja värvimata majasein). Ümbrus väsib ja vananeb koos kodanikega – lasteaiad asenduvad vanade- ja hooldekodudega. Sellises tulevikus hinnatakse vaikust ja kardetakse hämaraid tänavaid – see on langeva trendi sihtpunkt.
Millise tegevuste või otsusega trende muuta?
Võtme leidmiseks on vaja mõelda noore ja tööjõulise pere vaatevinklist. Mis on tähtis ja mis on tähtsaim argument kodu asukoha otsustamisel. Kas töökohad? Kas turvalisus? Kas ümbruskond, sotsiaaltoetused, suve ja talveüritused, lateaiakohad, koolid, linnapea isik ... Üle „terve väljaku“ üldistades on see elukeskkond. Siiani olemegi vuntsinud üldpilti - teinud natuke siit ja natukene sealtnurgast. Aga langustrendi peatada ei ole suutnud.
Ehitame rannapromenaadi remondime Rüütli tänava ja vallikääru aga korras neid ehitisi enam hoida ei jõua – linnakassa on tühi. Suveks vanematekoju nädalaks puhkama ja lapselapsi näitama tulnud noored jätavad linnakassasse pisikise panuse läbi kaubandusvõrkudes töötavate müüjatüdrukute tulumaksuosa. Sellest piskust aga ei piisa lõhutu taasamiseks ja maha visatud prügi koristamiseks.
Meie linna haridusjuhid ütlevad, et kuna enamik teistesse linnadess õppima läinutest ei ole enam tagasi tulemas, siis ei pea me väga muretsema nende töö- ja elukohtade loomise pärast! Linna arengukava väldib sügavaid argumente ja kaugeid sihtmärke.
Tumeneva tuleviku heledamaks muutmisel vajame sihte, mis tänastele linnast lahkuvatele noortele selge kodumajakana tagasiteed jääks näitama. Millised need võiksid olla, kust neid otsida, kuidas arutelul mõtteid seada?
Loodusseadused kehtivad ülimuslikult – inimene on looduse osa ja meile teadaolevas süsteemis sunnivad need seadused paljunema – vaja on järelkasvu. Vanemad valivad pesakoha sellise, mis tagaks jäglastele parimad ellujäämisvõimalused – selline käitumismudel on geneetiline. Pesa ümbruses peab olema piisavalt toitu, peas peab olema turvaline ja see peab olema kaitstav. Mida arenenum on elukas, seda olulisemat rolli mängib järeltuleva põlve väljaõpetamise võimalused , sest väljaõppest (haridusest) sõltub ellujäämine üha tihenevas konkurentsis. Need valikukriteeriumid on alateadlikud ja võimsad ning see, et meile vahel oma kõikvõimsuse tuhinas tundub olukord vastupidine on ajutine, on eksitav ja uinutav. Seadus ütleb, et tugevam sööb nõrgema, võimukam orjastab allaheitliku ja, et targemal on alati valikuid rohkem.
Täna on tarvilik püstitada mõni oluline ja uudne eesmärk, vaja on hakata looma tähist, mis tulevast kodukohta tähistava majakana kaugele paistaks.
Teeme Pärnusse Eesti parima ja kaasaegseima gümnaasiumi!
Ehitame väärika ja haridustemplile kohase arhitektuuriga, ülimalt ökonoomse (soojustatud, ventileeritud, päikest ja tuult kütteks kasutava), kaasaegse ruumijaotusega (loenguauditooriumid, õppe- ja seminari ruumid, laborid ja loomenurgad) ja tulevikku vaatava hoone. Lisame sinna õpetajate – ja õpilaskodu ning kutsume tööle parimad õpetajad. Ütleme täna, et saame selle kooli valmis aastaks 2022. Ütleme tänastele noortele, et kui teete oma pesa Pärnusse, siis teie lapsed saavad õppida Eesti parimas gümnaasiumis. Ei vähem!
Vajadus ja võimalus on Mai ja Raeküla linnaosades olemas - kolm tänapäeva nõuetele mittevastavat koolihoonet – vanad, väsinud ja uusi suundi mittearvesetavad rajatised. Lähikonnas on aga elamispinnad ja tühjad maaalad pesade rajamiseks.
Arutaks õige seda mõtet avalikult - argumenteeriks poolt ja vastu.
teisipäev, 11. mai 2010
August Jakobsoni park ja ausammas Pärnus???
Vaatan võimalusel ERR´i sarja "Eesti aja lood" ja mitmel korral on jäänud kõrva August Jakobsoni nimi ning seda mitte loomeinimesena vaid ikka ja alati kommunistina ... viimane saade (Eesti süüasi) aga näitas teda lisaks veel pealekaebajast stalinistina.
Pärnus on Rüütli tänav mille ühes otsas on Eesti Vabariigi väljakuulutamise ausammas (koopia kommunistide hävitatud Endla teatri rõdust) ja teises otsas ausammas ja park kommunistile/stalinistile - August Jakobsonile.
Võib ju olla, et see mees on ka miskit väärtuslikku kirjutanud ja mina ei oska seda loomingut ausamba vääriliselt hinnata aga August Jakobsoni tegevus raamatute tsenseerijana ning kodanik- natsionalistlikeks tunnistatud teoste hävitamise organiseerijana, pealekaebajana, Arnold Meri kaasvõitlejana ... no pagan küll, see mees ei vääri ausammast ja nimelist parki Pärnu raamatukogu kõrval! On viimane aeg algatada Jakobsoni pargi detailplaneering ja Rüütli tänava ajalooline hoonestus taastada.
Guugeldasin natukene lisaks ja siin mõned nopped:
"....ka Eestis oli kirjanikke, kes stalinistlikke taotlusi oskasid piltlikult kirjasõnas esitada. Ehedaim näide on August Jakobson, kes kajastas reaalset stalinismi nii tsitadellis kui ka vendadevahelises rindejooneta võitluses. Tänutäheks sai Jakobson okupeeritud Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ..."
"Esimese allkirja rahvakomissarina andsin keelatud raamatute nimestikule." Nõnda ütles N. Andresen oma raadiokõnes 29. augustil 1940. /---/ Töö oli alanud juba varem, haridusminister Semperi ajal. (Keelukomisjon - E. M.) jaotasid oma ülesanded nõnda: August Alle - komisjoni esimees, tema lubas läbi vaadata luule- ja kunstiraamatuid. /---/ August Jakobson, kelle ülesandeks oli algupärane proosa läbi vaadata; Rudolf Sirge - pidi tõlkelist proosat hindama"
"Seega oli Moskva lahendanud dilemma, mis A. Jakobsoni sõnul rippus õhus veel 1942. aasta jaanuaris:....kus on need üksikud inimesed kasulikumad, kas püssiga rindel või propagandaks
rakendatuina (ja seega tulevikuks säilitatuina!) tagalas?"
" ..Meie patriootiliste kirjanike meelsust väljendab tollane Kirjanike Liidu esimees August Jakobson järgmiste sõnadega: "Meile ei piisa, et oleme surunud kodanlased maha. Me peame tallama selle maas lamava laiba peal, kuni selle selgroog on murtud!" ..
Kas keegi tahab esitada kaitsekõne?
Tervitustega,
Raul
Pärnus on Rüütli tänav mille ühes otsas on Eesti Vabariigi väljakuulutamise ausammas (koopia kommunistide hävitatud Endla teatri rõdust) ja teises otsas ausammas ja park kommunistile/stalinistile - August Jakobsonile.
Võib ju olla, et see mees on ka miskit väärtuslikku kirjutanud ja mina ei oska seda loomingut ausamba vääriliselt hinnata aga August Jakobsoni tegevus raamatute tsenseerijana ning kodanik- natsionalistlikeks tunnistatud teoste hävitamise organiseerijana, pealekaebajana, Arnold Meri kaasvõitlejana ... no pagan küll, see mees ei vääri ausammast ja nimelist parki Pärnu raamatukogu kõrval! On viimane aeg algatada Jakobsoni pargi detailplaneering ja Rüütli tänava ajalooline hoonestus taastada.
Guugeldasin natukene lisaks ja siin mõned nopped:
"....ka Eestis oli kirjanikke, kes stalinistlikke taotlusi oskasid piltlikult kirjasõnas esitada. Ehedaim näide on August Jakobson, kes kajastas reaalset stalinismi nii tsitadellis kui ka vendadevahelises rindejooneta võitluses. Tänutäheks sai Jakobson okupeeritud Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ..."
"Esimese allkirja rahvakomissarina andsin keelatud raamatute nimestikule." Nõnda ütles N. Andresen oma raadiokõnes 29. augustil 1940. /---/ Töö oli alanud juba varem, haridusminister Semperi ajal. (Keelukomisjon - E. M.) jaotasid oma ülesanded nõnda: August Alle - komisjoni esimees, tema lubas läbi vaadata luule- ja kunstiraamatuid. /---/ August Jakobson, kelle ülesandeks oli algupärane proosa läbi vaadata; Rudolf Sirge - pidi tõlkelist proosat hindama"
"Seega oli Moskva lahendanud dilemma, mis A. Jakobsoni sõnul rippus õhus veel 1942. aasta jaanuaris:....kus on need üksikud inimesed kasulikumad, kas püssiga rindel või propagandaks
rakendatuina (ja seega tulevikuks säilitatuina!) tagalas?"
" ..Meie patriootiliste kirjanike meelsust väljendab tollane Kirjanike Liidu esimees August Jakobson järgmiste sõnadega: "Meile ei piisa, et oleme surunud kodanlased maha. Me peame tallama selle maas lamava laiba peal, kuni selle selgroog on murtud!" ..
Kas keegi tahab esitada kaitsekõne?
Tervitustega,
Raul
reede, 7. mai 2010
Vaatame oma aiatagusest kaugemale e. veelkord maamaksust
Nüüd on siis vaidlus üleval – tõstame maamaksu torude hulga järgi, tänavapühkijate hulga järgi või, et parem, kui maksud kaoks.
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
reede, 5. märts 2010
Pärnu maamaksureformist ...
...
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (loe: seadused, määrused) iseendi valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi ehk teisisõnu - millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub. Sama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis on selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on aga selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Tänases Pärnus on probleeme mõlema näitajaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna erinevad kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt - tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust aga rumalates ning eelkõige klassivihal põhinevatel ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Maksudest laekuv tulupool
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (siin ka - müügimaks, lemmikloomamaks, paadimaks, parkimistasu jms) ja maamaksust. Kõik need maksud on omavahel seotud – muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ka teiste maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu – tulumaksu osa – omavalitsus ise otseselt muuta ei saa ja sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: (a) süüdistada riiki ja üritada selliselt oma saamatust õigustada või (b) parandada tulumaksuosa laekumist teiste maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis Riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob mõjutamaks kinnisvara omanikke oma elukohata muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema. Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab uuele linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse aga panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik aga panustaks natukene rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning seeläbi ka oma vara väärtuse kasvamisse.
Pärnu maamaksureformi lähteseisukohad:
1. Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformikäigus tõusta.
2. Pensionäride ja represseeritute maamaksu soodustused peavad säilima.
3. Linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda.
4. ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale.
5. Maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teed ja tänavad) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on selleks kuupäevaks, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Seega, soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on täna viimane aeg reformi käivitamiseks. Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ning kogukondlaste ärakuulamist. Kõige olulisem on aga antud reformi juures kinnistuomanike teavitamine – linnakodaniku kodualune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava:
(a) töögrupi moodustamine – märts; (b) ettepanekud avalikule arutelule – mai; (c) eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus – august; (d) määruse vastuvõtmine – oktoober; (e) üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks – november.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, omama piisavat etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi. Samas on selge, et ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamisi rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima - Pärnu on kodude linn!
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (loe: seadused, määrused) iseendi valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi ehk teisisõnu - millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub. Sama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis on selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on aga selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Tänases Pärnus on probleeme mõlema näitajaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna erinevad kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt - tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust aga rumalates ning eelkõige klassivihal põhinevatel ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Maksudest laekuv tulupool
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (siin ka - müügimaks, lemmikloomamaks, paadimaks, parkimistasu jms) ja maamaksust. Kõik need maksud on omavahel seotud – muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ka teiste maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu – tulumaksu osa – omavalitsus ise otseselt muuta ei saa ja sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: (a) süüdistada riiki ja üritada selliselt oma saamatust õigustada või (b) parandada tulumaksuosa laekumist teiste maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis Riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob mõjutamaks kinnisvara omanikke oma elukohata muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema. Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab uuele linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse aga panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik aga panustaks natukene rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning seeläbi ka oma vara väärtuse kasvamisse.
Pärnu maamaksureformi lähteseisukohad:
1. Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformikäigus tõusta.
2. Pensionäride ja represseeritute maamaksu soodustused peavad säilima.
3. Linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda.
4. ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale.
5. Maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teed ja tänavad) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on selleks kuupäevaks, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Seega, soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on täna viimane aeg reformi käivitamiseks. Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ning kogukondlaste ärakuulamist. Kõige olulisem on aga antud reformi juures kinnistuomanike teavitamine – linnakodaniku kodualune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava:
(a) töögrupi moodustamine – märts; (b) ettepanekud avalikule arutelule – mai; (c) eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus – august; (d) määruse vastuvõtmine – oktoober; (e) üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks – november.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, omama piisavat etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi. Samas on selge, et ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamisi rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima - Pärnu on kodude linn!
kolmapäev, 12. august 2009
VALIMISSÕNUMID
..
IRLi DOKTRIINID PÄRNU LINNA VALITSEMISEKS
Aastatel 2009 – 2013 vältav valitsemisperiood saab olema Pärnule keeruline – linna laenukoormus on ülisuur, tulubaas kahanev ja linna valitsemise kulud ebaproportsionaalselt suured. Sellises olukorras peavad valitavad linnavolinikud omama mandaati keeruliste ja tihti ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Leiame, et kindlaid, siduvaid ja täidetavaid valimislubadusi saab anda ainult printsiibi- ja väärtuspõhiselt. Vältida tuleb populismi ja demagoogiat ning keskenduda lahendusi tagavate otsuste tegemisele.
Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna üldkogu kinnitab doktriinid, mis annavad tulevastele volinikele otsuste tegemiseks suuna ning kehtestavad väärtuspõhise raamistiku.
• Aususe ja läbipaistva linnajuhtimise doktriin
Tegevus:
• Muudame linna põhimäärust selliselt, et oleks välistatud huvide konflikt, mis on tingitud linnale kuuluvate ühingute ja allasutuste juhtide kuulumisest volikokku – volinik ei tohi olla täitevvõimu poolt manipuleeritav.
• Linnavolinikest linnaettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmed peavad olema avatud arupärimistele ega tohi olla tasustatud nõukogu liikme tasuga.
Tulemus: Volikogu liikmed vabanevad linnavalitsuse otsese kontrolli alt, katkeb ringkäendus ja tekkib reaalne vastutus.
• Kulude ja tulude tasakaalu doktriin
Tegevus:
• Tasakaalustame viivitamatult linna eelarve – kulutada tohib ainult nii palju kui teenitakse.
• Vähendame kiiresti eelmise linnavalitsuse poolt võetud võlakoormat ning selle saavutamiseks müüme tegutsemisõigused linnale kuuluvates tervisekeskustes.
• Investeerime vara müügist saadud raha.
• Suurendame linnajuhtimise efektiivsust. Võtame eesmärgiks vähemalt 30 protsendilise valitsemiskulu vähendamine. Vähendame ametkonda: oluliselt peab koonduma rahandusosakond, kaotada tuleb volikogu kantselei ja munitsipaalpolitsei.
• Omanikuna nõuame sihtotstarbelist ja säästlikku majandamist kõigilt linna äriühingutelt, -sihtasutustelt ja teistelt hallatavatelt asutustelt. Oma ülesande täitnud sihtasutuste töö tuleb lõpetada, kahjumis ettevõtted reorganiseerida ning opereerimisõigused võõrandada.
Tulemus: Vähenev võlakoorem vähendab tänaseid püsikohustusi ja seeläbi vabanevad vahendid linnale seatud kohustuste täitmiseks. Linnavalitsuse struktuurireform tõstab ametnike motivatsiooni ja vähendab valitsemiskulutusi – tekkiv konkurents muudab avalikud teenused kvaliteetseks.
• Linnaelu doktriin
Tegevus:
• Moodustame teovõimelise linnavalitsuse, kes on suuteline ka majanduskriisi oludes jätkama elutähtsate valdkondade arendamist - Pärnu teede ja tänavate remont ei tohi seiskuda, haridusasutused ja huvikoolid peavad töötama, tagada tuleb heakord, ühistransport jms.
Tulemus: Linnaruumi kvaliteet ei lange.
• Haridussüsteemi korrastamise doktriin
Tegevus:
• Tagame lasteaiakohad kõigile soovijatele.
• Linna haridussüsteemi tuleb arendada gümnaasiumi ja põhikooliastme lahutamise sihist lähtuvalt. Eesmärgiks peab olema põhikoolide tasemete ühtlustamine ja kaasaja nõuetele vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine.
• Loome toimiva koostöökeskkonna kutse-, kõrghariduse ning ettevõtluse vahel.
Tulemus: Põhikooli õpilane saab käia heatasemelises kodulähedases põhikoolis ning gümnaasiumid tagavad soovikohased ja kindlad edasiõppimise võimalused kõrgkoolides.
• Säästliku eluviisi doktriin
Tegevus:
• Seame eesmärgiks vähendada Pärnu linnas elava perekonna püsikulutuste mahtu ca 20 % võrra (kulutused eluruumile, transpordile, kommunaalkuludele, huvitegevusele jms.)
• Koostame säästlikumal tarbimisel põhinevate tegevuste kava.
• Ehitame ning tähistame korralikult jalgrattateed, toetame eluruumide küttekulude vähendamiseks, sademevee , päikese- ja tuuleenergia kasutamist tehtavaid tegevusi või investeeringuid. Linnale kuuluva prügiettevõtte abil tuleb soodsamalt korraldada linnakodanike prügimajandust, Pärnus elaval perekonnal peab olema soodustus maamaksu tasumisel, huvihariduse saamisel, linna poolt korraldatavatel või toetatavatel üritustel osalemiseks.
Tulemus: Tõuseb Pärnu linnakodanikuks olemise soov ja suureneb linna tööjõuline elanikkond. Hoogustub areng.
• Linnaarengu doktriin
Tegevus:
• Jätkame linna arengule oluliste logistiliste investeeringute planeerimist, hoonete ja rajatiste projekteerimist ja ehitamist ning algatame uusi lahendusi elukeskkonna värskendamiseks. Viime tasakaalu investeeringute ja avaliku huvi linna ruumilises planeerimises ning kaitseme kultuuriväärtusi.
• Taaskäivitame uue kesklinna silla ehitamise protsessi,
• Lõpetame Jaansoni raja ning ühendame selle rulluisu- ja jalgrattatee abil Vallikääruga, Munamäe pargi- ja lastestaadioniga ühtseks tervikuks.
• Ühendame Tammsaare ja Papiniidu tänavad, jätkame Rüütli tänava renoveerimist,
• Käivitame jõe kallaste kindlustamise ning kesklinna sillalt muulile viiva kaldapromenaadi projektid.
• Kõik tehtavad ja planeeritavad teed ja liiklussõlmed peavad pakkuma selgeid eeliseid jalakäijatele ja jalgratturitele.
Tulemus: Peatub Pärnu ruumilise arengu paigalseis ja linnaelu mandumine. Liiklussõlmede õigeaegne planeerimine, projekteerimine tagab mahukate objektide valmimise.
• Olustiku kujundamise doktriin
Tegevus:
• Toetame linna kultuurielu ja korraldame korraliku suvefestivali, soodustame kohvikukultuuri taastekkimist.
• Tõstame esile Pärnut läbi aegade iseloomustanud märksõnad ja tegevused – meri, jõgi, paadisõit ja purjetamine, muulid, pargid, korras aiad ja hoovialad, isamaalisus, rahvuslus ning tähtsustame omanikuks olemist.
• Propageerime ühistegevust
Tulemus: Kasvab iseendast ja oma linnast hoolimine. Hoolitsetud ja omanäoline linn on meeldivaks elukohaks ja huvitavaks turismikeskuseks. Ühistegevus tõuseb tabuteemast taas au sisse.
• Koostööpartnerite doktriin
Tegevus:
• Teatame, et Pärnu linnavolikokku valitud IRL´i liikmed teevad koostööd ja sõlmivad kokkuleppeid ainult nende poliitiliste jõududega, kes ei eelda kokkulepete sõlmimisel linna äriühingute, sihtasutuste, linna hallatavate asutuste ja linnaametnike politiseerimist.
Tulemus: Linnale vajalike otsuste tegemine muutub võimalikuks.
IRLi DOKTRIINID PÄRNU LINNA VALITSEMISEKS
Aastatel 2009 – 2013 vältav valitsemisperiood saab olema Pärnule keeruline – linna laenukoormus on ülisuur, tulubaas kahanev ja linna valitsemise kulud ebaproportsionaalselt suured. Sellises olukorras peavad valitavad linnavolinikud omama mandaati keeruliste ja tihti ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Leiame, et kindlaid, siduvaid ja täidetavaid valimislubadusi saab anda ainult printsiibi- ja väärtuspõhiselt. Vältida tuleb populismi ja demagoogiat ning keskenduda lahendusi tagavate otsuste tegemisele.
Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna üldkogu kinnitab doktriinid, mis annavad tulevastele volinikele otsuste tegemiseks suuna ning kehtestavad väärtuspõhise raamistiku.
• Aususe ja läbipaistva linnajuhtimise doktriin
Tegevus:
• Muudame linna põhimäärust selliselt, et oleks välistatud huvide konflikt, mis on tingitud linnale kuuluvate ühingute ja allasutuste juhtide kuulumisest volikokku – volinik ei tohi olla täitevvõimu poolt manipuleeritav.
• Linnavolinikest linnaettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmed peavad olema avatud arupärimistele ega tohi olla tasustatud nõukogu liikme tasuga.
Tulemus: Volikogu liikmed vabanevad linnavalitsuse otsese kontrolli alt, katkeb ringkäendus ja tekkib reaalne vastutus.
• Kulude ja tulude tasakaalu doktriin
Tegevus:
• Tasakaalustame viivitamatult linna eelarve – kulutada tohib ainult nii palju kui teenitakse.
• Vähendame kiiresti eelmise linnavalitsuse poolt võetud võlakoormat ning selle saavutamiseks müüme tegutsemisõigused linnale kuuluvates tervisekeskustes.
• Investeerime vara müügist saadud raha.
• Suurendame linnajuhtimise efektiivsust. Võtame eesmärgiks vähemalt 30 protsendilise valitsemiskulu vähendamine. Vähendame ametkonda: oluliselt peab koonduma rahandusosakond, kaotada tuleb volikogu kantselei ja munitsipaalpolitsei.
• Omanikuna nõuame sihtotstarbelist ja säästlikku majandamist kõigilt linna äriühingutelt, -sihtasutustelt ja teistelt hallatavatelt asutustelt. Oma ülesande täitnud sihtasutuste töö tuleb lõpetada, kahjumis ettevõtted reorganiseerida ning opereerimisõigused võõrandada.
Tulemus: Vähenev võlakoorem vähendab tänaseid püsikohustusi ja seeläbi vabanevad vahendid linnale seatud kohustuste täitmiseks. Linnavalitsuse struktuurireform tõstab ametnike motivatsiooni ja vähendab valitsemiskulutusi – tekkiv konkurents muudab avalikud teenused kvaliteetseks.
• Linnaelu doktriin
Tegevus:
• Moodustame teovõimelise linnavalitsuse, kes on suuteline ka majanduskriisi oludes jätkama elutähtsate valdkondade arendamist - Pärnu teede ja tänavate remont ei tohi seiskuda, haridusasutused ja huvikoolid peavad töötama, tagada tuleb heakord, ühistransport jms.
Tulemus: Linnaruumi kvaliteet ei lange.
• Haridussüsteemi korrastamise doktriin
Tegevus:
• Tagame lasteaiakohad kõigile soovijatele.
• Linna haridussüsteemi tuleb arendada gümnaasiumi ja põhikooliastme lahutamise sihist lähtuvalt. Eesmärgiks peab olema põhikoolide tasemete ühtlustamine ja kaasaja nõuetele vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine.
• Loome toimiva koostöökeskkonna kutse-, kõrghariduse ning ettevõtluse vahel.
Tulemus: Põhikooli õpilane saab käia heatasemelises kodulähedases põhikoolis ning gümnaasiumid tagavad soovikohased ja kindlad edasiõppimise võimalused kõrgkoolides.
• Säästliku eluviisi doktriin
Tegevus:
• Seame eesmärgiks vähendada Pärnu linnas elava perekonna püsikulutuste mahtu ca 20 % võrra (kulutused eluruumile, transpordile, kommunaalkuludele, huvitegevusele jms.)
• Koostame säästlikumal tarbimisel põhinevate tegevuste kava.
• Ehitame ning tähistame korralikult jalgrattateed, toetame eluruumide küttekulude vähendamiseks, sademevee , päikese- ja tuuleenergia kasutamist tehtavaid tegevusi või investeeringuid. Linnale kuuluva prügiettevõtte abil tuleb soodsamalt korraldada linnakodanike prügimajandust, Pärnus elaval perekonnal peab olema soodustus maamaksu tasumisel, huvihariduse saamisel, linna poolt korraldatavatel või toetatavatel üritustel osalemiseks.
Tulemus: Tõuseb Pärnu linnakodanikuks olemise soov ja suureneb linna tööjõuline elanikkond. Hoogustub areng.
• Linnaarengu doktriin
Tegevus:
• Jätkame linna arengule oluliste logistiliste investeeringute planeerimist, hoonete ja rajatiste projekteerimist ja ehitamist ning algatame uusi lahendusi elukeskkonna värskendamiseks. Viime tasakaalu investeeringute ja avaliku huvi linna ruumilises planeerimises ning kaitseme kultuuriväärtusi.
• Taaskäivitame uue kesklinna silla ehitamise protsessi,
• Lõpetame Jaansoni raja ning ühendame selle rulluisu- ja jalgrattatee abil Vallikääruga, Munamäe pargi- ja lastestaadioniga ühtseks tervikuks.
• Ühendame Tammsaare ja Papiniidu tänavad, jätkame Rüütli tänava renoveerimist,
• Käivitame jõe kallaste kindlustamise ning kesklinna sillalt muulile viiva kaldapromenaadi projektid.
• Kõik tehtavad ja planeeritavad teed ja liiklussõlmed peavad pakkuma selgeid eeliseid jalakäijatele ja jalgratturitele.
Tulemus: Peatub Pärnu ruumilise arengu paigalseis ja linnaelu mandumine. Liiklussõlmede õigeaegne planeerimine, projekteerimine tagab mahukate objektide valmimise.
• Olustiku kujundamise doktriin
Tegevus:
• Toetame linna kultuurielu ja korraldame korraliku suvefestivali, soodustame kohvikukultuuri taastekkimist.
• Tõstame esile Pärnut läbi aegade iseloomustanud märksõnad ja tegevused – meri, jõgi, paadisõit ja purjetamine, muulid, pargid, korras aiad ja hoovialad, isamaalisus, rahvuslus ning tähtsustame omanikuks olemist.
• Propageerime ühistegevust
Tulemus: Kasvab iseendast ja oma linnast hoolimine. Hoolitsetud ja omanäoline linn on meeldivaks elukohaks ja huvitavaks turismikeskuseks. Ühistegevus tõuseb tabuteemast taas au sisse.
• Koostööpartnerite doktriin
Tegevus:
• Teatame, et Pärnu linnavolikokku valitud IRL´i liikmed teevad koostööd ja sõlmivad kokkuleppeid ainult nende poliitiliste jõududega, kes ei eelda kokkulepete sõlmimisel linna äriühingute, sihtasutuste, linna hallatavate asutuste ja linnaametnike politiseerimist.
Tulemus: Linnale vajalike otsuste tegemine muutub võimalikuks.
laupäev, 14. veebruar 2009
"Pärnu põleb!"
...
Reedel (13.02.) helistas Pärnu Postimehe ajakirjanik, hr. Asso Puidet , ja palus rehkendust ning argumente minu varasemale väitele selle kohta, et Pärnu linnavalitsus peaks eelarvet kuni neljandiku võrra koomale tõmbama. Mõistan seda soovi, sest võimuklann on loonud võimsa PR aparaadi ja linnapea alluvuses tööd murdvad eelarvespetsialistisid, vanemraamatupidajad ja raamatupidajad (koos ja ühiselt: 24 liikmeline rahandusosakond) on samuti kaasatud näilisuse loomisesse. Vt. http://www.parnupostimees.ee/?id=53143
Ma ei tunne nendest arvudest rõõmu, ei parasta ega hüppa vingudes jalalt – jalale. Pärnu on minu kodulinn ja ma ei kavatse siit ära kolida. Olen linnavolinik ning seega valitud valitsuse tegevust kontrollima. Esitatud väite argumentatsioon aga tugineb meedias avaldatud majandusanalüütikute ja ettevõtjate väljaütlemistel, statistikute poolt leitud tulemustel ja Pärnu linnaeelarvete analüüsil.
Alustan suurimast august – tulumaksuosast:
2009 eelarve (prognoositud laekumine) 342 650 miljonit
2008 aastal laekunud tulumaks 333 328 miljonit
2007 aastal laekunud tulumaks 294 824 miljonit
2006 aastal laekunud tulumaks 240 055 miljonit
Kui tulumaksu laekumine jääks 2007 aasta tasemele (selliselt on oma eelarvetes arvestanud mitmed omavalitsused), siis saaks puudujääk olema ca 50 miljonit.
Kui aga maksuosa laekumine saab olema 2006 aasta tasemel (nii ennustatakse täna majanduse reaalseisult) , siis oleks puudujääk juba ca 100 miljonit.
Tänasel päeval soovitavad analüütikud riigivalitsejatele, et 2010 aasta riigieelarvet tuleks teha 2007 aasta eelarvet eeskujuks võttes – see tähendab, et käesolev eelarveaasta sarnaneb pigem aastaga 2006. Oleme optimistid ja loodame, et tulumaksu Pärnule suunatava osa alalaekumine tuleb ainult 70 - 80 miljonit (ja see on arvestamata värsket riigieelarve kärbet).
2009 on plaanitud laekumisi linna haridusasutuste majandustegevusest (lasteaia tasud, kunstikoolid, toidurahad jms) ca 41 miljonit krooni. Tööhõive vähenemist ja perede langevat maksejõudu arvestades tuleks oodatavat summat vähendada vähemalt 10 – 15 % - seega miinus 4 - 6 miljonit.
Linnavalitsus on planeerinud tulu teistelt kohalikelt omavalitsustelt huvikoolide teenuste osutamise eest 4,5 miljonit krooni. Paraku on kokkulepped valdadega sõlmimata ning nimetatud summa kajastub ühepoolsena ainult linna eelarves. Siit 3 - 4 miljonit miinust.
2009 aasta eelarve sisaldab üüri, rendi ja kommunaalteenuste müügilt ca. 15 miljonilist tulu. Langevad rendihinnad, lõpetatavad lepingud ning kommunaalteenuste võlad vähendavad seda tululiiki vähemalt 1/3 ulatuses, seega arvestada tuleks ca 5 miljonilise miinusega.
30 miljoni jagu ootab valitsus tulu hoonestusõiguste ja kaubandustegevuseks sobilike platside müügist. See summa ei ole reaalne! Kinnisasjade müük on tõelises madalseisus ning parimal juhul võiks oodata 10 miljonilist laekumist – seega 20 miljonit miinust.
Kehtiv eelarve sisaldab ka tulu varade (hooned, krundid, jms) müügilt ning seda summas 27 miljonit. Eelmisel aastal müüdi vara 11 miljoni eest, siis millistel eeldustel on 2009 parem? Pigem tuleks arvestada teatud tagasiminekuga ning seega 20 miljonit miinust.
Lisaks on tänaseks ligikaudu teada ka riigi poolt oodatav kärbe (maksuosa protsendi muutus, investeeringute toetuste ja teederahade vähendamised) seega veel täiendavad 15 – 20 miljonit.
Tõenäoliselt tuleks vähendada ka maamaksust oodatavat tulu, sest raskustes kinnisvaraarendajad ei ole võimelised neid kohustusi kandma ning ka mingi osa eraisikutest palub maksete ajatamist. Vähendamine võiks olla suurusjärgus 2 – 4 miljonit.
Liidame kokku .. ja saame 140 - 160 miljonit! Sellel summale tuleb veel lisada 16 miljonit, mis on tänase eelarve näiliseks tasakaaluks võetav täiendav laenusumma (eelarve mahu vähenemine viib linna laenukoormuse kõrgelt üle lubatava 60% piiri ning lisaks tuleb arvestada riigipoolsete karmistuvate piirangutega). Seega kokku oleks vaja eelarvet vähendada 156 -176 miljoni krooni võrra.
Kõiketeadvad netikommentaatorid ja ennastimetlevad demagoogid asuvad nüüd rünnakule ja nõuavad minult lahendusi – tehku ma ettepanekuid kärpimiseks, tulude suurendamiseks, eelarve tasakaalustamiseks jne, jne .. Aga mille eest maksame täna sadadele linnaametnikele, linnavalitsejatele, poliitiliselt nimetatud sihtasutuste ja äriühingute tippjuhtidele, projektijuhtidele, nõukogude liikmetele? Kas näilise ilu ja tühikõmina eest?
Minu tagasihoidlik isik vastutas 2006 aasta novembris koostatud linnaeelarve eest! Millist juttu rääkisid siis peaminister Ansip ja majandusminister Savisaar? Kas polnud see mitte majanduskasvu eelistamine eorole? Mäletan, et viie aastaga kõige rikkamaks saamise jutt tuli ju ka alles 2007 kevadel, nagu ka eesmärk tõsta kõigi ametnike palgad 25 tuhande kroonini! Aeg oli selline. Aga aeg muutub. Muutustes olles on aga vaja vastutustundlikke ja julgeid juhte, mitte lakutud soengutega ilueedisid ja targutavaid demagooge.
Herr Asso Puidet! Kasuta neid ridu kontekstipõhiselt ja nii, et „tasakaalustajad“ liigselt muutusi ei teeks … :-)
Parimate soovidega,
Raul Sarandi
PS. Üks kiiresti rakendatav ettepanek siiski - ametkond tuleb viia osalisele tööajale (E-N), poliitiliste juhtide palkadelt 40% maha kärpida ning volinike tasud nullini taandada! Saavutaksime 20% kokkuhoidu tööjõukuludelt.
Reedel (13.02.) helistas Pärnu Postimehe ajakirjanik, hr. Asso Puidet , ja palus rehkendust ning argumente minu varasemale väitele selle kohta, et Pärnu linnavalitsus peaks eelarvet kuni neljandiku võrra koomale tõmbama. Mõistan seda soovi, sest võimuklann on loonud võimsa PR aparaadi ja linnapea alluvuses tööd murdvad eelarvespetsialistisid, vanemraamatupidajad ja raamatupidajad (koos ja ühiselt: 24 liikmeline rahandusosakond) on samuti kaasatud näilisuse loomisesse. Vt. http://www.parnupostimees.ee/?id=53143
Ma ei tunne nendest arvudest rõõmu, ei parasta ega hüppa vingudes jalalt – jalale. Pärnu on minu kodulinn ja ma ei kavatse siit ära kolida. Olen linnavolinik ning seega valitud valitsuse tegevust kontrollima. Esitatud väite argumentatsioon aga tugineb meedias avaldatud majandusanalüütikute ja ettevõtjate väljaütlemistel, statistikute poolt leitud tulemustel ja Pärnu linnaeelarvete analüüsil.
Alustan suurimast august – tulumaksuosast:
2009 eelarve (prognoositud laekumine) 342 650 miljonit
2008 aastal laekunud tulumaks 333 328 miljonit
2007 aastal laekunud tulumaks 294 824 miljonit
2006 aastal laekunud tulumaks 240 055 miljonit
Kui tulumaksu laekumine jääks 2007 aasta tasemele (selliselt on oma eelarvetes arvestanud mitmed omavalitsused), siis saaks puudujääk olema ca 50 miljonit.
Kui aga maksuosa laekumine saab olema 2006 aasta tasemel (nii ennustatakse täna majanduse reaalseisult) , siis oleks puudujääk juba ca 100 miljonit.
Tänasel päeval soovitavad analüütikud riigivalitsejatele, et 2010 aasta riigieelarvet tuleks teha 2007 aasta eelarvet eeskujuks võttes – see tähendab, et käesolev eelarveaasta sarnaneb pigem aastaga 2006. Oleme optimistid ja loodame, et tulumaksu Pärnule suunatava osa alalaekumine tuleb ainult 70 - 80 miljonit (ja see on arvestamata värsket riigieelarve kärbet).
2009 on plaanitud laekumisi linna haridusasutuste majandustegevusest (lasteaia tasud, kunstikoolid, toidurahad jms) ca 41 miljonit krooni. Tööhõive vähenemist ja perede langevat maksejõudu arvestades tuleks oodatavat summat vähendada vähemalt 10 – 15 % - seega miinus 4 - 6 miljonit.
Linnavalitsus on planeerinud tulu teistelt kohalikelt omavalitsustelt huvikoolide teenuste osutamise eest 4,5 miljonit krooni. Paraku on kokkulepped valdadega sõlmimata ning nimetatud summa kajastub ühepoolsena ainult linna eelarves. Siit 3 - 4 miljonit miinust.
2009 aasta eelarve sisaldab üüri, rendi ja kommunaalteenuste müügilt ca. 15 miljonilist tulu. Langevad rendihinnad, lõpetatavad lepingud ning kommunaalteenuste võlad vähendavad seda tululiiki vähemalt 1/3 ulatuses, seega arvestada tuleks ca 5 miljonilise miinusega.
30 miljoni jagu ootab valitsus tulu hoonestusõiguste ja kaubandustegevuseks sobilike platside müügist. See summa ei ole reaalne! Kinnisasjade müük on tõelises madalseisus ning parimal juhul võiks oodata 10 miljonilist laekumist – seega 20 miljonit miinust.
Kehtiv eelarve sisaldab ka tulu varade (hooned, krundid, jms) müügilt ning seda summas 27 miljonit. Eelmisel aastal müüdi vara 11 miljoni eest, siis millistel eeldustel on 2009 parem? Pigem tuleks arvestada teatud tagasiminekuga ning seega 20 miljonit miinust.
Lisaks on tänaseks ligikaudu teada ka riigi poolt oodatav kärbe (maksuosa protsendi muutus, investeeringute toetuste ja teederahade vähendamised) seega veel täiendavad 15 – 20 miljonit.
Tõenäoliselt tuleks vähendada ka maamaksust oodatavat tulu, sest raskustes kinnisvaraarendajad ei ole võimelised neid kohustusi kandma ning ka mingi osa eraisikutest palub maksete ajatamist. Vähendamine võiks olla suurusjärgus 2 – 4 miljonit.
Liidame kokku .. ja saame 140 - 160 miljonit! Sellel summale tuleb veel lisada 16 miljonit, mis on tänase eelarve näiliseks tasakaaluks võetav täiendav laenusumma (eelarve mahu vähenemine viib linna laenukoormuse kõrgelt üle lubatava 60% piiri ning lisaks tuleb arvestada riigipoolsete karmistuvate piirangutega). Seega kokku oleks vaja eelarvet vähendada 156 -176 miljoni krooni võrra.
Kõiketeadvad netikommentaatorid ja ennastimetlevad demagoogid asuvad nüüd rünnakule ja nõuavad minult lahendusi – tehku ma ettepanekuid kärpimiseks, tulude suurendamiseks, eelarve tasakaalustamiseks jne, jne .. Aga mille eest maksame täna sadadele linnaametnikele, linnavalitsejatele, poliitiliselt nimetatud sihtasutuste ja äriühingute tippjuhtidele, projektijuhtidele, nõukogude liikmetele? Kas näilise ilu ja tühikõmina eest?
Minu tagasihoidlik isik vastutas 2006 aasta novembris koostatud linnaeelarve eest! Millist juttu rääkisid siis peaminister Ansip ja majandusminister Savisaar? Kas polnud see mitte majanduskasvu eelistamine eorole? Mäletan, et viie aastaga kõige rikkamaks saamise jutt tuli ju ka alles 2007 kevadel, nagu ka eesmärk tõsta kõigi ametnike palgad 25 tuhande kroonini! Aeg oli selline. Aga aeg muutub. Muutustes olles on aga vaja vastutustundlikke ja julgeid juhte, mitte lakutud soengutega ilueedisid ja targutavaid demagooge.
Herr Asso Puidet! Kasuta neid ridu kontekstipõhiselt ja nii, et „tasakaalustajad“ liigselt muutusi ei teeks … :-)
Parimate soovidega,
Raul Sarandi
PS. Üks kiiresti rakendatav ettepanek siiski - ametkond tuleb viia osalisele tööajale (E-N), poliitiliste juhtide palkadelt 40% maha kärpida ning volinike tasud nullini taandada! Saavutaksime 20% kokkuhoidu tööjõukuludelt.
esmaspäev, 9. veebruar 2009
Eesti riik ei ole Pärnu vaenlane
...
Kommentaariks PP lugudele: http://www.parnupostimees.ee/?id=79822 ja http://www.parnupostimees.ee/?id=80222
Süüdlase otsimine ja vaenlase tekitamine ei aita Pärnu linna! Majandus langeb ja riik (sealhulgas ka Pärnu) on hädas.
Sõltumata riigipoolsest (võimalikust) kärpest on vaja Pärnu eelarvest kokku tõmmata 150 miljonit krooni! Selline on tänane majandusseis.
Sõltumata riigieelarve muutmisest väheneb linnaeelarvesse laekuv tulumaksuosa vähemalt 75 miljoni jagu!
Sõltumata riigieelarvest ei ole 2009 aastal võimalik müüa 60 miljoni eest linnale kuuluvat kinnisvara!
Sõltumata riigieelarve muudatustest ei laeku linnaeelarvesse oodatavat 4.5 miljonit huvikooli raha naabervaldadelt, ei laeku rendid ja üürid, tekkivad võlgnevused maamaksu tasumisel jne, jne, jne.
Nüüd alles tuleb kõigele sellelel lisada riigipoolne kärbe (tulumaksuosa vähenemine jms.) .. ca 25 – 35 miljonit ning kokku peaks Pärnu valitsus esitama ca 180 miljonilise kärpekava! ….ca ¼ eelarvest!!!
Milline on plaan? Eesti riik on meie ühine riik ja ka omavalitusjuhid peavad olema riigimehed!
Imet ei juhtu ja meie kodulinna rahaline seis muutub tänasel viisil jätkates selliseks, et augustis enam palgaraha väljamaksmiseks ei ole. Lisaks ametnikele on siis ilma huviringide juhid, lasteaednikud, lepingupartnerid jne, jne. Pärnu Postimees võib ju aidata Keskerakonda Eesti riigi kirumisel ja põhjamisel, süüdlaseks võib teha Mart Laari jope, mütsi ja aluspesu aga see kõik ei too linnale raha juurde. Teenekate ajakirjanike koostöö keskerakonna PR aparaadiga ei suuda linna maksejõuetust kaua varjata - see kajastub varsti pangaarvetel.
Miks ma ei loe uudist linnaeelarvest väljamaksete külmutamise kohta?
Miks ei ole linnaeelarve kärpekava veebruarikuu volikogu istungil?
Alustuseks peaks linnapea teatama soovist kärpida poliitikute palka! (ja õpetus ajakirjanikule: siinkohal saate minult retooriliselt küsida, et miks te seda ise ei teinud, kui 2006 võimul olite!)
Kommentaariks PP lugudele: http://www.parnupostimees.ee/?id=79822 ja http://www.parnupostimees.ee/?id=80222
Süüdlase otsimine ja vaenlase tekitamine ei aita Pärnu linna! Majandus langeb ja riik (sealhulgas ka Pärnu) on hädas.
Sõltumata riigipoolsest (võimalikust) kärpest on vaja Pärnu eelarvest kokku tõmmata 150 miljonit krooni! Selline on tänane majandusseis.
Sõltumata riigieelarve muutmisest väheneb linnaeelarvesse laekuv tulumaksuosa vähemalt 75 miljoni jagu!
Sõltumata riigieelarvest ei ole 2009 aastal võimalik müüa 60 miljoni eest linnale kuuluvat kinnisvara!
Sõltumata riigieelarve muudatustest ei laeku linnaeelarvesse oodatavat 4.5 miljonit huvikooli raha naabervaldadelt, ei laeku rendid ja üürid, tekkivad võlgnevused maamaksu tasumisel jne, jne, jne.
Nüüd alles tuleb kõigele sellelel lisada riigipoolne kärbe (tulumaksuosa vähenemine jms.) .. ca 25 – 35 miljonit ning kokku peaks Pärnu valitsus esitama ca 180 miljonilise kärpekava! ….ca ¼ eelarvest!!!
Milline on plaan? Eesti riik on meie ühine riik ja ka omavalitusjuhid peavad olema riigimehed!
Imet ei juhtu ja meie kodulinna rahaline seis muutub tänasel viisil jätkates selliseks, et augustis enam palgaraha väljamaksmiseks ei ole. Lisaks ametnikele on siis ilma huviringide juhid, lasteaednikud, lepingupartnerid jne, jne. Pärnu Postimees võib ju aidata Keskerakonda Eesti riigi kirumisel ja põhjamisel, süüdlaseks võib teha Mart Laari jope, mütsi ja aluspesu aga see kõik ei too linnale raha juurde. Teenekate ajakirjanike koostöö keskerakonna PR aparaadiga ei suuda linna maksejõuetust kaua varjata - see kajastub varsti pangaarvetel.
Miks ma ei loe uudist linnaeelarvest väljamaksete külmutamise kohta?
Miks ei ole linnaeelarve kärpekava veebruarikuu volikogu istungil?
Alustuseks peaks linnapea teatama soovist kärpida poliitikute palka! (ja õpetus ajakirjanikule: siinkohal saate minult retooriliselt küsida, et miks te seda ise ei teinud, kui 2006 võimul olite!)
Tellimine:
Postitused (Atom)