"Pärnu põleb!"

...
Reedel (13.02.) helistas Pärnu Postimehe ajakirjanik, hr. Asso Puidet , ja palus rehkendust ning argumente minu varasemale väitele selle kohta, et Pärnu linnavalitsus peaks eelarvet kuni neljandiku võrra koomale tõmbama. Mõistan seda soovi, sest võimuklann on loonud võimsa PR aparaadi ja linnapea alluvuses tööd murdvad eelarvespetsialistisid, vanemraamatupidajad ja raamatupidajad (koos ja ühiselt: 24 liikmeline rahandusosakond) on samuti kaasatud näilisuse loomisesse. Vt. http://www.parnupostimees.ee/?id=53143

Ma ei tunne nendest arvudest rõõmu, ei parasta ega hüppa vingudes jalalt – jalale. Pärnu on minu kodulinn ja ma ei kavatse siit ära kolida. Olen linnavolinik ning seega valitud valitsuse tegevust kontrollima. Esitatud väite argumentatsioon aga tugineb meedias avaldatud majandusanalüütikute ja ettevõtjate väljaütlemistel, statistikute poolt leitud tulemustel ja Pärnu linnaeelarvete analüüsil.

Alustan suurimast august – tulumaksuosast:

2009 eelarve (prognoositud laekumine) 342 650 miljonit
2008 aastal laekunud tulumaks 333 328 miljonit
2007 aastal laekunud tulumaks 294 824 miljonit
2006 aastal laekunud tulumaks 240 055 miljonit

Kui tulumaksu laekumine jääks 2007 aasta tasemele (selliselt on oma eelarvetes arvestanud mitmed omavalitsused), siis saaks puudujääk olema ca 50 miljonit.
Kui aga maksuosa laekumine saab olema 2006 aasta tasemel (nii ennustatakse täna majanduse reaalseisult) , siis oleks puudujääk juba ca 100 miljonit.

Tänasel päeval soovitavad analüütikud riigivalitsejatele, et 2010 aasta riigieelarvet tuleks teha 2007 aasta eelarvet eeskujuks võttes – see tähendab, et käesolev eelarveaasta sarnaneb pigem aastaga 2006. Oleme optimistid ja loodame, et tulumaksu Pärnule suunatava osa alalaekumine tuleb ainult 70 - 80 miljonit (ja see on arvestamata värsket riigieelarve kärbet).

2009 on plaanitud laekumisi linna haridusasutuste majandustegevusest (lasteaia tasud, kunstikoolid, toidurahad jms) ca 41 miljonit krooni. Tööhõive vähenemist ja perede langevat maksejõudu arvestades tuleks oodatavat summat vähendada vähemalt 10 – 15 % - seega miinus 4 - 6 miljonit.

Linnavalitsus on planeerinud tulu teistelt kohalikelt omavalitsustelt huvikoolide teenuste osutamise eest 4,5 miljonit krooni. Paraku on kokkulepped valdadega sõlmimata ning nimetatud summa kajastub ühepoolsena ainult linna eelarves. Siit 3 - 4 miljonit miinust.

2009 aasta eelarve sisaldab üüri, rendi ja kommunaalteenuste müügilt ca. 15 miljonilist tulu. Langevad rendihinnad, lõpetatavad lepingud ning kommunaalteenuste võlad vähendavad seda tululiiki vähemalt 1/3 ulatuses, seega arvestada tuleks ca 5 miljonilise miinusega.

30 miljoni jagu ootab valitsus tulu hoonestusõiguste ja kaubandustegevuseks sobilike platside müügist. See summa ei ole reaalne! Kinnisasjade müük on tõelises madalseisus ning parimal juhul võiks oodata 10 miljonilist laekumist – seega 20 miljonit miinust.

Kehtiv eelarve sisaldab ka tulu varade (hooned, krundid, jms) müügilt ning seda summas 27 miljonit. Eelmisel aastal müüdi vara 11 miljoni eest, siis millistel eeldustel on 2009 parem? Pigem tuleks arvestada teatud tagasiminekuga ning seega 20 miljonit miinust.

Lisaks on tänaseks ligikaudu teada ka riigi poolt oodatav kärbe (maksuosa protsendi muutus, investeeringute toetuste ja teederahade vähendamised) seega veel täiendavad 15 – 20 miljonit.

Tõenäoliselt tuleks vähendada ka maamaksust oodatavat tulu, sest raskustes kinnisvaraarendajad ei ole võimelised neid kohustusi kandma ning ka mingi osa eraisikutest palub maksete ajatamist. Vähendamine võiks olla suurusjärgus 2 – 4 miljonit.

Liidame kokku .. ja saame 140 - 160 miljonit! Sellel summale tuleb veel lisada 16 miljonit, mis on tänase eelarve näiliseks tasakaaluks võetav täiendav laenusumma (eelarve mahu vähenemine viib linna laenukoormuse kõrgelt üle lubatava 60% piiri ning lisaks tuleb arvestada riigipoolsete karmistuvate piirangutega). Seega kokku oleks vaja eelarvet vähendada 156 -176 miljoni krooni võrra.

Kõiketeadvad netikommentaatorid ja ennastimetlevad demagoogid asuvad nüüd rünnakule ja nõuavad minult lahendusi – tehku ma ettepanekuid kärpimiseks, tulude suurendamiseks, eelarve tasakaalustamiseks jne, jne .. Aga mille eest maksame täna sadadele linnaametnikele, linnavalitsejatele, poliitiliselt nimetatud sihtasutuste ja äriühingute tippjuhtidele, projektijuhtidele, nõukogude liikmetele? Kas näilise ilu ja tühikõmina eest?

Minu tagasihoidlik isik vastutas 2006 aasta novembris koostatud linnaeelarve eest! Millist juttu rääkisid siis peaminister Ansip ja majandusminister Savisaar? Kas polnud see mitte majanduskasvu eelistamine eorole? Mäletan, et viie aastaga kõige rikkamaks saamise jutt tuli ju ka alles 2007 kevadel, nagu ka eesmärk tõsta kõigi ametnike palgad 25 tuhande kroonini! Aeg oli selline. Aga aeg muutub. Muutustes olles on aga vaja vastutustundlikke ja julgeid juhte, mitte lakutud soengutega ilueedisid ja targutavaid demagooge.

Herr Asso Puidet! Kasuta neid ridu kontekstipõhiselt ja nii, et „tasakaalustajad“ liigselt muutusi ei teeks … :-)

Parimate soovidega,
Raul Sarandi

PS. Üks kiiresti rakendatav ettepanek siiski - ametkond tuleb viia osalisele tööajale (E-N), poliitiliste juhtide palkadelt 40% maha kärpida ning volinike tasud nullini taandada! Saavutaksime 20% kokkuhoidu tööjõukuludelt.