Vaatan võimalusel ERR´i sarja "Eesti aja lood" ja mitmel korral on jäänud kõrva August Jakobsoni nimi ning seda mitte loomeinimesena vaid ikka ja alati kommunistina ... viimane saade (Eesti süüasi) aga näitas teda lisaks veel pealekaebajast stalinistina.
Pärnus on Rüütli tänav mille ühes otsas on Eesti Vabariigi väljakuulutamise ausammas (koopia kommunistide hävitatud Endla teatri rõdust) ja teises otsas ausammas ja park kommunistile/stalinistile - August Jakobsonile.
Võib ju olla, et see mees on ka miskit väärtuslikku kirjutanud ja mina ei oska seda loomingut ausamba vääriliselt hinnata aga August Jakobsoni tegevus raamatute tsenseerijana ning kodanik- natsionalistlikeks tunnistatud teoste hävitamise organiseerijana, pealekaebajana, Arnold Meri kaasvõitlejana ... no pagan küll, see mees ei vääri ausammast ja nimelist parki Pärnu raamatukogu kõrval! On viimane aeg algatada Jakobsoni pargi detailplaneering ja Rüütli tänava ajalooline hoonestus taastada.
Guugeldasin natukene lisaks ja siin mõned nopped:
"....ka Eestis oli kirjanikke, kes stalinistlikke taotlusi oskasid piltlikult kirjasõnas esitada. Ehedaim näide on August Jakobson, kes kajastas reaalset stalinismi nii tsitadellis kui ka vendadevahelises rindejooneta võitluses. Tänutäheks sai Jakobson okupeeritud Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ..."
"Esimese allkirja rahvakomissarina andsin keelatud raamatute nimestikule." Nõnda ütles N. Andresen oma raadiokõnes 29. augustil 1940. /---/ Töö oli alanud juba varem, haridusminister Semperi ajal. (Keelukomisjon - E. M.) jaotasid oma ülesanded nõnda: August Alle - komisjoni esimees, tema lubas läbi vaadata luule- ja kunstiraamatuid. /---/ August Jakobson, kelle ülesandeks oli algupärane proosa läbi vaadata; Rudolf Sirge - pidi tõlkelist proosat hindama"
"Seega oli Moskva lahendanud dilemma, mis A. Jakobsoni sõnul rippus õhus veel 1942. aasta jaanuaris:....kus on need üksikud inimesed kasulikumad, kas püssiga rindel või propagandaks
rakendatuina (ja seega tulevikuks säilitatuina!) tagalas?"
" ..Meie patriootiliste kirjanike meelsust väljendab tollane Kirjanike Liidu esimees August Jakobson järgmiste sõnadega: "Meile ei piisa, et oleme surunud kodanlased maha. Me peame tallama selle maas lamava laiba peal, kuni selle selgroog on murtud!" ..
Kas keegi tahab esitada kaitsekõne?
Tervitustega,
Raul
teisipäev, 11. mai 2010
reede, 7. mai 2010
Vaatame oma aiatagusest kaugemale e. veelkord maamaksust
Nüüd on siis vaidlus üleval – tõstame maamaksu torude hulga järgi, tänavapühkijate hulga järgi või, et parem, kui maksud kaoks.
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
Tellimine:
Postitused (Atom)