Vaatan võimalusel ERR´i sarja "Eesti aja lood" ja mitmel korral on jäänud kõrva August Jakobsoni nimi ning seda mitte loomeinimesena vaid ikka ja alati kommunistina ... viimane saade (Eesti süüasi) aga näitas teda lisaks veel pealekaebajast stalinistina.
Pärnus on Rüütli tänav mille ühes otsas on Eesti Vabariigi väljakuulutamise ausammas (koopia kommunistide hävitatud Endla teatri rõdust) ja teises otsas ausammas ja park kommunistile/stalinistile - August Jakobsonile.
Võib ju olla, et see mees on ka miskit väärtuslikku kirjutanud ja mina ei oska seda loomingut ausamba vääriliselt hinnata aga August Jakobsoni tegevus raamatute tsenseerijana ning kodanik- natsionalistlikeks tunnistatud teoste hävitamise organiseerijana, pealekaebajana, Arnold Meri kaasvõitlejana ... no pagan küll, see mees ei vääri ausammast ja nimelist parki Pärnu raamatukogu kõrval! On viimane aeg algatada Jakobsoni pargi detailplaneering ja Rüütli tänava ajalooline hoonestus taastada.
Guugeldasin natukene lisaks ja siin mõned nopped:
"....ka Eestis oli kirjanikke, kes stalinistlikke taotlusi oskasid piltlikult kirjasõnas esitada. Ehedaim näide on August Jakobson, kes kajastas reaalset stalinismi nii tsitadellis kui ka vendadevahelises rindejooneta võitluses. Tänutäheks sai Jakobson okupeeritud Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ..."
"Esimese allkirja rahvakomissarina andsin keelatud raamatute nimestikule." Nõnda ütles N. Andresen oma raadiokõnes 29. augustil 1940. /---/ Töö oli alanud juba varem, haridusminister Semperi ajal. (Keelukomisjon - E. M.) jaotasid oma ülesanded nõnda: August Alle - komisjoni esimees, tema lubas läbi vaadata luule- ja kunstiraamatuid. /---/ August Jakobson, kelle ülesandeks oli algupärane proosa läbi vaadata; Rudolf Sirge - pidi tõlkelist proosat hindama"
"Seega oli Moskva lahendanud dilemma, mis A. Jakobsoni sõnul rippus õhus veel 1942. aasta jaanuaris:....kus on need üksikud inimesed kasulikumad, kas püssiga rindel või propagandaks
rakendatuina (ja seega tulevikuks säilitatuina!) tagalas?"
" ..Meie patriootiliste kirjanike meelsust väljendab tollane Kirjanike Liidu esimees August Jakobson järgmiste sõnadega: "Meile ei piisa, et oleme surunud kodanlased maha. Me peame tallama selle maas lamava laiba peal, kuni selle selgroog on murtud!" ..
Kas keegi tahab esitada kaitsekõne?
Tervitustega,
Raul
teisipäev, 11. mai 2010
reede, 7. mai 2010
Vaatame oma aiatagusest kaugemale e. veelkord maamaksust
Nüüd on siis vaidlus üleval – tõstame maamaksu torude hulga järgi, tänavapühkijate hulga järgi või, et parem, kui maksud kaoks.
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
Pärnu postimees kirjutab juhtkirjas: "..Miks Pärnu linn järjekindlalt kiusab kinnistuomanikke, jääb arusaamatuks. Tugevama õigusega pistetakse käsi linlaste taskusse ja võetakse sealt raha. Midagi vastu andmata..."
Kui Kreeka kaupmeestele öeldi, et nad peaksid ametlikult raamatut pidama, siis algasid streigid. Kui Kreeka ametnikele öeldi, et tuleb kärpida ja koondada, siis algas mäss! …
Kuidas on meil Pärnus?
Kui öelda, et linnakodanikuks olemine toob kohustused ja annab ka õigused, siis alati algab jutt, et me niigi peame oma aiatagust koristama ja, et see on orjatöö või teoorjus. Kui räägime omavalitsuste reformimisest (Suur-Pärnust) siis algab oma-küla-ise-valitsemisese jutt. Kui selgub, et raha ei jätku, siis kuuleme, et riik peaks andma!
Omavalitsemist ei ole täna vaja reformida ütlevad kõik erakonnad peale IRL´i - demokraatia ja seega rahva tahe! Reformita aga võitlevad kõik omavalitsused tulu teenivate kodanike hulga eest – mida rohkem töölkäivat elanikkonda, seda tuumakam on eelarve. Pärnu aga on seda elanikkonna gruppi järjekindlalt kaotanud – valglinnastumine, pealinna kolimine jne, jne.
Kodualuse maa eest ei peaks maamaksu maksma – selline on IRL´i seisukoht. Koduomanike tulumaksuosa laekub omavalitsusele ja sellest peaks piisama! Aga kõik need, kes linnas kinnisvara omavad ja meie ühiskassasse läbi tulumaksuosa ei panusta peaksid seda ju ometi mingil muul viisil tegema. See oleks õiglane, sest linnatänavad vajavad remonti ja valgustamist ka siis, kui mõnes kohas ühtegi linnakodanikku ei ela.
EU ja Eesti seadused ei luba teha maksuerisusi elukoha asukohast lähtuvalt, küll on aga lubatud soodustused. Täna saavad Pärnus maamaksu soodustust pensionärid ja kommunistide poolt represseeritud kodanikud. Seadus lubab (alates eelmisest aastast) anda soodustust ka koduomanikule.
Täna on linnakassa sellisesse seisu viidud, et vaja on leida lisatulusid ja päris nulliks ei saa koduomanike maamaksu (veel) taandada. Samas ei tohiks aga maamaks linlastele reformi käigus tõusta – selline on minu seisukoht.
Vaatame natukene kaugemale, hindame ühe või teise muudatuse mõju pikemas perspektiivis. Maksureform võiks Pärnus viia koduomanike täieliku maksuvabastuseni. Kas see sobiks?
Tervitustega,
Raul Sarandi
reede, 5. märts 2010
Pärnu maamaksureformist ...
...
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (loe: seadused, määrused) iseendi valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi ehk teisisõnu - millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub. Sama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis on selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on aga selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Tänases Pärnus on probleeme mõlema näitajaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna erinevad kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt - tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust aga rumalates ning eelkõige klassivihal põhinevatel ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Maksudest laekuv tulupool
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (siin ka - müügimaks, lemmikloomamaks, paadimaks, parkimistasu jms) ja maamaksust. Kõik need maksud on omavahel seotud – muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ka teiste maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu – tulumaksu osa – omavalitsus ise otseselt muuta ei saa ja sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: (a) süüdistada riiki ja üritada selliselt oma saamatust õigustada või (b) parandada tulumaksuosa laekumist teiste maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis Riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob mõjutamaks kinnisvara omanikke oma elukohata muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema. Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab uuele linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse aga panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik aga panustaks natukene rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning seeläbi ka oma vara väärtuse kasvamisse.
Pärnu maamaksureformi lähteseisukohad:
1. Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformikäigus tõusta.
2. Pensionäride ja represseeritute maamaksu soodustused peavad säilima.
3. Linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda.
4. ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale.
5. Maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teed ja tänavad) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on selleks kuupäevaks, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Seega, soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on täna viimane aeg reformi käivitamiseks. Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ning kogukondlaste ärakuulamist. Kõige olulisem on aga antud reformi juures kinnistuomanike teavitamine – linnakodaniku kodualune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava:
(a) töögrupi moodustamine – märts; (b) ettepanekud avalikule arutelule – mai; (c) eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus – august; (d) määruse vastuvõtmine – oktoober; (e) üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks – november.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, omama piisavat etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi. Samas on selge, et ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamisi rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima - Pärnu on kodude linn!
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (loe: seadused, määrused) iseendi valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi ehk teisisõnu - millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub. Sama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis on selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on aga selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Tänases Pärnus on probleeme mõlema näitajaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna erinevad kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt - tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust aga rumalates ning eelkõige klassivihal põhinevatel ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Maksudest laekuv tulupool
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (siin ka - müügimaks, lemmikloomamaks, paadimaks, parkimistasu jms) ja maamaksust. Kõik need maksud on omavahel seotud – muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ka teiste maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu – tulumaksu osa – omavalitsus ise otseselt muuta ei saa ja sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: (a) süüdistada riiki ja üritada selliselt oma saamatust õigustada või (b) parandada tulumaksuosa laekumist teiste maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis Riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob mõjutamaks kinnisvara omanikke oma elukohata muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema. Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab uuele linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse aga panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik aga panustaks natukene rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning seeläbi ka oma vara väärtuse kasvamisse.
Pärnu maamaksureformi lähteseisukohad:
1. Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformikäigus tõusta.
2. Pensionäride ja represseeritute maamaksu soodustused peavad säilima.
3. Linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda.
4. ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale.
5. Maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teed ja tänavad) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on selleks kuupäevaks, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Seega, soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on täna viimane aeg reformi käivitamiseks. Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ning kogukondlaste ärakuulamist. Kõige olulisem on aga antud reformi juures kinnistuomanike teavitamine – linnakodaniku kodualune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava:
(a) töögrupi moodustamine – märts; (b) ettepanekud avalikule arutelule – mai; (c) eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus – august; (d) määruse vastuvõtmine – oktoober; (e) üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks – november.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, omama piisavat etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi. Samas on selge, et ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamisi rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima - Pärnu on kodude linn!
Tellimine:
Postitused (Atom)