...
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (loe: seadused, määrused) iseendi valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi ehk teisisõnu - millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub. Sama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis on selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on aga selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Tänases Pärnus on probleeme mõlema näitajaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna erinevad kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt - tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust aga rumalates ning eelkõige klassivihal põhinevatel ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Maksudest laekuv tulupool
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (siin ka - müügimaks, lemmikloomamaks, paadimaks, parkimistasu jms) ja maamaksust. Kõik need maksud on omavahel seotud – muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ka teiste maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu – tulumaksu osa – omavalitsus ise otseselt muuta ei saa ja sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: (a) süüdistada riiki ja üritada selliselt oma saamatust õigustada või (b) parandada tulumaksuosa laekumist teiste maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis Riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob mõjutamaks kinnisvara omanikke oma elukohata muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema. Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab uuele linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse aga panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik aga panustaks natukene rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning seeläbi ka oma vara väärtuse kasvamisse.
Pärnu maamaksureformi lähteseisukohad:
1. Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformikäigus tõusta.
2. Pensionäride ja represseeritute maamaksu soodustused peavad säilima.
3. Linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda.
4. ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale.
5. Maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teed ja tänavad) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on selleks kuupäevaks, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Seega, soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on täna viimane aeg reformi käivitamiseks. Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ning kogukondlaste ärakuulamist. Kõige olulisem on aga antud reformi juures kinnistuomanike teavitamine – linnakodaniku kodualune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava:
(a) töögrupi moodustamine – märts; (b) ettepanekud avalikule arutelule – mai; (c) eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus – august; (d) määruse vastuvõtmine – oktoober; (e) üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks – november.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, omama piisavat etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi. Samas on selge, et ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamisi rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima - Pärnu on kodude linn!